Mis on Euroopa roheline kokkulepe?

Euroopa Komisjoni poolt 2019. aasta detsembris käivitatud Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk on suunata EL rohelisele üleminekule ja lõpuksachievekliimaneutraalsus aastaks 2050.

Euroopa roheline kokkulepe on poliitiliste algatuste pakett alates kliimast, keskkonnast, energeetikast, transpordist, tööstusest, põllumajandusest kuni säästva rahastamiseni. Selle eesmärk on muuta EL jõukaks, kaasaegseks ja konkurentsivõimeliseks majanduseks, tagades, et kogu asjakohane poliitika aitaks kaasa lõppeesmärgi saavutamisele – muutuda kliimaneutraalseks.

Milliseid algatusi roheline kokkulepe sisaldab?

——Sobib 55-le

Paketi Fit for 55 eesmärk on muuta rohelise kokkuleppe eesmärk seaduseks, mis tähendab kasvuhoonegaaside netoheite vähendamist 2030. aastaks vähemalt 55%.Thepakett sisaldab seadusandlike ettepanekute kogumit ja kehtivate ELi õigusaktide muudatusi, mille eesmärk on aidata ELil vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja saavutada kliimaneutraalsus.

——Ringmajanduse tegevuskava

11. märtsil 2020 avaldas Euroopa Komisjon uue ringmajanduse tegevuskava puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa jaoks, mis on Euroopa rohelise kokkuleppe keskne element, mis on tihedalt põimunud Euroopa tööstusstrateegiaga.

Tegevuskavas on välja toodud 35 peamist tegevuspunkti, mille keskseks tunnuseks on säästva tootepoliitika raamistik, mis hõlmab tootekujundust, tootmisprotsesse ning algatusi, mis suurendavad tarbijaid ja avalikke ostjaid. Kesksed meetmed on suunatud kriitilistele toodete väärtusahelatele, nagu elektroonika ja IKT, akud ja sõidukid, pakendid, plast, tekstiil, ehitus ja hooned, samuti toit, vesi ja toitained. Samuti on oodata jäätmepoliitika muudatusi. Täpsemalt hõlmab tegevuskava nelja põhivaldkonda:

• Ringlikkus säästva toote elutsüklis
• Tarbijate mõjuvõimu suurendamine
• Peamiste tööstusharude sihtimine
• Jäätmete vähendamine

Ringlikkus säästvate toodete arendamisel ja tootmisel

Selle aspekti eesmärk on tagada, et tooted oleksid vastupidavamad ja hõlpsamini parandatavad, võimaldades tarbijatel teha säästvamaid valikuid.

Ekoodikujundus

Alates 2009. aastast on ökodisaini direktiiviga sätestatud energiatõhususe nõuded, mis hõlmavad erinevaid tooteid (nt arvutid, külmikud, veepumbad).27. mail 2024 võttis nõukogu vastu uued säästvate toodete ökodisaini nõuded.

Uute seaduste eesmärk on:

² Kehtestage keskkonnasäästlikkuse nõuded peaaegu kõikidele ELi turule viidavatele kaupadele

² Looge digitaalsed tootepassid, mis annavad teavet toodete keskkonnasäästlikkuse kohta

² Keelata teatud müümata tarbekaupade (tekstiilid ja jalatsid) hävitamine

²

Rõigeremondiks

EL soovib tagada, et tarbijad saaksid kahjustunud või defektse toote korral otsida pigem parandamist kui asendamist. 2023. aasta märtsis tehti ettepanek võtta vastu uued ühised õigusaktid, et kompenseerida parandatavate kaupade enneaegset kõrvaldamist.

30. mail 2024 võttis nõukogu vastu remondiõiguse (R2R) direktiivi.Selle peamine sisu sisaldab järgmist:

² Tarbijatel on õigus paluda tootjatel parandada tooteid, mis on ELi õiguse kohaselt tehniliselt parandatavad (nt pesumasinad, tolmuimejad või mobiiltelefonid).

² Tasuta Euroopa remonditeabe leht

² Veebipõhine teenindusplatvorm, mis ühendab tarbijaid ja hoolduspersonali

² Müüja vastutusperiood pikeneb 12 kuu võrra pärast toote parandamist

Uued õigusaktid vähendavad ka jäätmeid ja edendavad säästvamaid äriviise, motiveerides tootjaid ja tarbijaid pikendama oma toodete elutsüklit.

Tootmisprotsessi ringkäik

Tööstusheite direktiiv on ELi peamine õigusakt tööstussaaste käsitlemiseks.

EL ajakohastas hiljuti direktiivi, et toetada tööstust selle püüdlustes saavutada ELi saastevaba eesmärk 2050. aastaks, toetades eelkõige ringmajanduse tehnoloogiaid ja investeeringuid. 2023. aasta novembris jõudsid EL-i nõukogu ja Euroopa Parlament kolmepoolsetel läbirääkimistel ajutisele kokkuleppele direktiivi läbivaatamise osas. Nõukogu võttis uued õigusaktid vastu 2024. aasta aprillis.

Võimaldage tarbijaid

EL soovib takistada ettevõtetel eksitavaid väiteid oma toodete ja teenuste keskkonnakasu kohta.

20. veebruaril 2024 võttis nõukogu vastu direktiivi, mille eesmärk on tugevdada tarbijate õigust rohelisele üleminekule. EL tarbijad:

² Juurdepääs usaldusväärsele teabele õigete roheliste valikute tegemiseks, sealhulgas varajase järkjärgulise lõpetamise jaoks

² Parem kaitse ebaõiglaste roheliste nõuete eest

² Enne ostmist mõistke paremini toote parandatavust

Direktiiv kehtestab ka ühtse märgistuse, mis sisaldab teavet tootja antud kaubanduslike kestvusgarantiide kohta.

Sihtmärgiks peamised tööstusharud

Tegevuskava keskendub konkreetsetele valdkondadele, mis tarbivad kõige rohkem ressursse ja millel on suur taaskasutuspotentsiaal.

Laadija

Elektri- ja elektroonikaseadmed on üks kiiremini kasvavaid jäätmevooge ELis. Seetõttu on ringmajanduse tegevuskavas välja pakutud meetmed elektri- ja elektroonikaseadmete vastupidavuse ja ringlussevõtu tõhususe parandamiseks. 2022. aasta novembris võttis EL vastuUniversaalse laadija direktiiv, mis muudab C-tüüpi USB-laadimispordid kohustuslikuks paljude elektroonikaseadmete (mobiiltelefonid, videomängukonsoolid, juhtmeta klaviatuurid, sülearvutid jne) jaoks.

Mobiiltelefonid ja tahvelarvuti

Uued ELi õigusaktid võimaldavad tarbijatel osta ELi turult energiatõhusamaid, vastupidavamaid ja lihtsamini parandatavaid mobiiltelefone ja tahvelarvuteid, kuna:

² Ökodisaini õigusaktid seavad miinimumnõuded aku vastupidavusele, varuosade saadavusele ja operatsioonisüsteemi versiooniuuendustele

² Energiamärgistuse õigusaktid näevad ette teabe kuvamise energiatõhususe ja aku tööea ning remonditavuse skooride kohta

EL agentuurid ajakohastavad elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid käsitlevaid õigusakte, sealhulgas mitmesuguseid tooteid, nagu arvutid, külmikud ja fotogalvaanilised paneelid.

Aku ja vana aku

2023. aastal võttis EL vastu akusid käsitleva õigusakti, mille eesmärk on luua tööstuses ringmajandus, võttes sihikule kõik akude elutsükli etapid, alates projekteerimisest kuni jäätmete kõrvaldamiseni. See samm on märkimisväärne, eriti elektrisõidukite arengut silmas pidades.

Pakendamine

2022. aasta novembris tegi nõukogu ettepaneku muuta pakendeid ja pakendijäätmeid käsitlevaid õigusakte. Komisjon jõudis Euroopa Parlamendiga vahekokkuleppele 2024. aasta märtsis.

Mõned ettepaneku põhimeetmed hõlmavad järgmist:

² Pakendjäätmete vähendamineeesmärgid liikmesriigi tasandil

² Piirake liigset pakkimist

² Toetab taaskasutamise ja täiendamise süsteeme

² Kohustuslik tagatisraha tagastus plastpudelite ja alumiiniumpurkide puhul

Plastid

Alates 2018. aastast on Euroopa ringmajanduse plastistrateegia eesmärk parandada plastpakendite ringlussevõetavust ja annab tugeva vastuse mikroplastile.

² Muutke võtmetoodete ringlussevõtt ja jäätmete vähendamine kohustuslikuks

² Uus poliitikaraamistik biopõhiste, biolagunevate ja kompostitavate plastide kohta, et selgitada, kus need plastid võivad tuua tegelikku keskkonnakasu

² Plastijäätmete vähendamiseks võtke meetmeid mikroplasti tahtmatu keskkonda sattumise vastu

Tekstiilid

Komisjoni ELi säästva ja ümmarguse tekstiili strateegia eesmärk on muuta tekstiilid 2030. aastaks vastupidavamaks, parandatavamaks, korduvkasutatavamaks ja taaskasutatavamaks.

2023. aasta juulis tegi komisjon ettepaneku:

² Tootja vastutuse laiendamise kaudu kandke tootjaid vastutusele kogu tekstiiltoodete elutsükli eest

² Kiirendada tekstiilide liigiti kogumise, sortimise, korduskasutamise ja ringlussevõtu sektori arengut, kuna liikmesriigid peavad looma kodutekstiilide liigiti kogumise süsteemi enne 1. jaanuari 2025.

² Lahendage tekstiilijäätmete ebaseadusliku ekspordi probleem

Nõukogu vaatab ettepanekut läbi seadusandliku tavamenetluse kohaselt.

Samuti loodetakse, et säästvad toodete ökodisaini ja jäätmevedu käsitlevad õigusaktid aitavad kehtestada tekstiiltoodetele säästvusnõudeid ja piiravad tekstiilijäätmete eksporti.

Cõppetooted

2023. aasta detsembris jõudsid nõukogu ja parlament esialgsele kokkuleppele komisjoni esitatud ehitustooteid käsitlevate õigusaktide muudatuste osas. Uued õigusaktid kehtestavad uued nõuded tagamaks, et ehitustooted projekteeritakse ja toodetakse nii, et need oleksid vastupidavamad, hõlpsamini parandatavad, taaskasutatavad ja hõlpsamini taastootatavad.

Tootja peab:

² Esitage keskkonnateavet toote elutsükli kohta

² Kujundage ja valmistage tooteid viisil, mis hõlbustab korduskasutamist, taastootmist ja ringlussevõttu

² Eelistatakse taaskasutatavaid materjale

² Esitage juhiseid toote kasutamise ja hooldamise kohta

Jäätmete vähendamine

EL töötab välja rea ​​meetmeid ELi jäätmealaste õigusaktide edasiseks tugevdamiseks ja paremaks rakendamiseks.

Jäätmete vähendamise eesmärgid

Alates 2020. aasta juulist kehtiv jäätmete raamdirektiiv sätestab liikmesriikidele eeskirjad:

² Aastaks 2025 suurendage olmejäätmete taaskasutamise ja ringlussevõtu määra 55% võrra

² Tagada 1. jaanuariks 2025 tekstiilide eraldi kogumine korduskasutamiseks, korduskasutuseks ettevalmistamine ja ringlussevõtt.

² Tagada biojäätmete eraldi kogumine korduskasutamiseks, korduskasutamiseks ettevalmistamine ja ringlussevõtt tekkekohas 31. detsembriks 2023.

² Saavutage 2025. ja 2030. aastaks konkreetsed pakendimaterjalide ringlussevõtu eesmärgid

Mürgivaba keskkond

Alates 2020. aastast on ELi säästva arengu kemikaalistrateegia eesmärk aidata tagada kemikaalide ohutus nii inimeste tervisele kui ka keskkonnale.

² EL võttis 24. oktoobril 2022 ringmajanduse tegevuskava raames vastu määruse läbivaatamise.püsivate orgaaniliste saasteainete kohta(PoP-d), kahjulikud kemikaalid, mida võib leida tarbekaupade jäätmetest (nt veekindlad tekstiilid, plastid ja elektroonikaseadmed).

Uute reeglite eesmärk onvähendada kontsentratsiooni piirväärtusiPoP-de sisalduse eest jäätmetes, mis on ringmajanduse jaoks ülioluline, kus jäätmeid hakatakse üha enam kasutama teisese toormena.

² 2023. aasta juunis võttis nõukogu vastu oma läbirääkimispositsiooni komisjoni esitatud kemikaalide klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määruse läbivaatamise kohta. Kavandatud meetmed hõlmavad korduvtäidetavate keemiatoodete erieeskirju, mis aitavad vähendada pakendijäätmeid.

Teisesed toorained

Nõukogu võttis vastu kriitiliste toorainete seaduse, mille eesmärk on tugevdada Euroopa kriitilise tähtsusega toorainete väärtusahela kõiki etappe, sealhulgas parandades ringlust ja ringlussevõttu.

ELi nõukogu ja parlament jõudsid 2023. aasta novembris ajutisele kokkuleppele.

Jäätmeveod

Nõukogu ja Euroopa Parlamendi läbirääkijad jõudsid 2023. aasta novembris ajutisele poliitilisele kokkuleppele jäätmesaadetiste määruse ajakohastamise kohta. Nõukogu võttis eeskirjad ametlikult vastu 2024. aasta märtsis. Selle eesmärk on paremini reguleerida jäätmetega kauplemist ELis ja muude jäätmetega. - EL riigid.

² Tagamaks, et jäätmete eksport ei kahjusta keskkonda ja inimeste tervist

² Ebaseaduslike saadetiste vastu võitlemiseks

Määruse eesmärk on vähendada probleemsete jäätmete vedu väljapoole EL-i, ajakohastada veoprotseduure, et need kajastaksid ringmajanduse eesmärke, ja tõhustada jõustamist. See edendab jäätmete ressursside kasutamist ELis.

Kokkuvõte

EL on pakkunud välja rea ​​poliitilisi meetmeid, nagu uus akuseadus, ökodisaini eeskirjad, remondiõigus (R2R), universaallaadijate direktiiv jne, et edendada toodete säästvat kasutamist, mille eesmärk on teele asuda. keskkonnasäästliku ümberkujundamise ja kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks 2050. aastal. ELi rohelise majanduse poliitika on tihedalt seotud tootmisettevõtetega. Asjaomased ettevõtted, kellel on EList impordivajadusi, peaksid pöörama õigeaegselt tähelepanu ELi poliitika dünaamikale ja tegema kohandusi.